Kuidas meie aiapood endale nime sai

Ühel ilusal talveõhtul otsustasin, et on aeg edasi liikuda ja avada oma väike aiapood. Vaatasin ja mõtlesin, millist sisu ma tahan luua ja kuidas üks või teine sõna mind kõnetab. Kevad on aednikule kahtlemata kõige oodatum aeg ja see võib olla pikk või äkiline ja siis on ta möödas. Suvi on seisund ja kestab sügisesse välja, selles on muretust ja ohtralt tundeid. Väikesed rõõmud kui oled aias, olgu see siis suur või väike, maal või linnas, õues või rõdul. See seisund, mis pühib meelest kõik müra ja täidab su rahuloluga. 

Sommerista aed laiub paaril hektaril, üks osa võsa, üks osa vett ja üks osa metsa ja siis kõik muu, mida oleme kahe kevade ja ühe suvega jõudnud rajada. Kevad jõuab siia kanti väikese hilinemisega, suvesoe saabub äkki ja juuni alguseks ilmuvad aeda esimesed kakerdavad linnupojad. Linde on meil palju, sest neile sobib nii võsa kui mets kui veesilm, toitu on piisavalt.
Maa on siin helde, on liiva, turvast ja savi, tõuse ja lohkusid ja kaks allikat, see annab aednikule palju võimalusi katsetamiseks, aga sellest mõni teine kord.

Aiapood pole veel valmis, me täiendame seda jooksvalt. Taimede kogused on väikesed, valik varieerub minu lemmikutest, tsiteerides ühte mu sõber-aednikku, "eluvajalikeni". Vahel piisab ühest väikesest taimest, et päev lööks särama. 

Kaunist suve soovides
Merike

Järgmine
juunivihm ja haldjatiivad

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again:
Eesti keeles